Vot ei teagi, kas see on naljakas või kurb, naerda lolli üle. Igatahes mitte eriti täiskasvanulik, aga kuratlikult naljakas.
Tabasin ennast eile sellelt, et ma sadistliku mõnuga panen enda vastas istuvat kodanikku ennast ebamugavalt tundma. Kodanik , ütleme ei ole just kõige kirkam kriit karbis. Kodanik räägib ja mina kuulan..ja küsin. Küsin ikka nii, et nalja saaks, nalja kodaniku arvelt.
Kuulan muigega kodaniku tegemistest, mis kõõlub kuskil fantaasia ja tõelisuse piirimail. Ja ma tõden, millise imelise maailma on enda jaoks loonud reaalsest elust võõrdunud noor inimene..maailma, kus on seiklusi, kauneid hetki..ja palju sõpru.
No comments:
Post a Comment