juba tükk aega kõigun igasuguste seisundite vahel. oluliselt rohkem tuulelipp, kui tavaliselt. miskid jutud jäävad nigu pähe tiirlema, ja sis nagu terve maailm tiirleks. miskit hulluksminemise äär vist.
aga mis oleks, kui hakkaksid minuga heast peast lobisema. vaataksime, et mis ma teeksin siis. et äkki on mul täna paha tuju, ja vaatab mis siiiis juhtub? v mitte. muide, mul võib vabalt hea tuju ka olla.
kõik päevad mai vihka inimesi. kuigi nad on ennast täis, egoistid, kahepalgelised ja muu siuke. mina kaasa arvatud. ja siis tahaks nagu kõikidele inimestele öelda, et mida ma neist arvan. midagi üleni vastikut..tavaliselt kohe ei saa. sest nii loll mõte saab pähe tulla ainult üksi olles. ja kui ma üritan sis üles loetleda need "kõik inimesed", tuleb mul aint paar meelde. kui sedagi.
ja sis ma veel mõtlesin, et selline tunne tulenebki sellest, et ma olen üksi. ja igatsen.