mingile karjale naistele teeks head üks juustest lahtisaamise episood. sest nad on üleni armunud neisse, ja neile tundub, et nende juuksed ongi nemad.
sinu juuksed ei ole sina, nad ei tee sinust paremat inimest, naist, ema või armukest..sul ei ole neid vaja.
sain pihta selle mõttega hommikul, kui ma terve öö nägin ennast unes kiilakana, absoluutselt ajendatud raamatust naistevanglast, mida poole ööni lugesin.
krissu eile andis ja ma päris nautisin seda raamatut. ta ikka varustab mind huvitava lugemis nosimisega, aitäh talle.
mul oleks nagu lugemisnälg. mai tea kas see on miski hoog või omadus, ma kahtlustan viimast. ja peaaegu kõik mis kätte juhtub, tundub piisavalt apetiitne. pärast on peas ports teadmisi, mille sinna sattumise ainus seletus on, et kuskilt lugesin.
igatahes....suht vabastav oli. mitte vangla ja raamat, vaid juustevaba tunne. unes.