Nii, vaatab, vaatab. Pärast järjekordset katsetust minu peal..olen veendunud, et kogu Mendelejevi tabel on läbi testitud, tunnetan maania algust. Ma tahaksin maailmale tõestada, et maania ajal on võimalik maapinnale edasi jääda..Sind mul petta ei õnnestu. Teisi küll. Isegi arste. Ma suutsin teda veenda vajadusest nädalavahetus kodus veeta.. No kas pole imelik haigus, et kõige haigem on inimene siis, kui ta ise ennast hiilgavalt tunneb ja ravi mittevajalikkuses veendunud on.Küllap depressiooni tervem pool ja maania algus ongi see milles inimesed minus kiinduvad. Mitte ainult, et sellel poolel on mul kannatlikkust paigal istuda ja tundide viisi teid kuulata. Teie jutte, mis tihti on tapvalt igavad ja nii ütlemata rumalad, et seda suudabki vaid pooleldi haige inimene.. vaid olla nunnu. Seda veel eriti. Mõtlen sellele palju, sest maniakaal-depressiivsus on üks neist psüühhilistest haigustest, millel on suur suremus. Hetkel olen ma sellistest mõtetest miljonite kilomeetrite kaugusel, nii kaugel kui üldse olla saab, aga ühel hetkel kukun ma jälle musta auku. Siis haarab mind süsimust ängistus. Hakkan taipama, mida oma maanilises seisundis korda saatsin..
..Aga ma olen õppinud tantsima liikuval vaibal.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment